Avastage Virserum iseseisvalt

Avastage Virserum iseseisvalt. Kui teil on Virserumi külastuse ajal hetk aega jäänud, soovitame teil iseseisvalt teha linna jalutuskäik. Väikesel jalutuskäigul saate näha osa Virserumist ja lugeda linna ajaloost.

Kaustu saab alla laadida Hultsfredi ja Virserumi turismiinfost.

Virserum on valla suuruselt teine ​​linn. Nädal pärast jaanipäeva korraldatakse Virserumi muusikapäevad. Piirkond „Ettevõte“ koos Virserums Konsthalli, Sverigese telemuuseumi ja Virserums Möbelindustrimuseumiga on kõrgeima astmega sihtkoht.

Virserumit nimetatakse aastal 1278 Widisrumiks, mis tähendab metsas raiumist. Juba 1100. sajandil ehitati tänasele kirikule 1881. aastast kirik.

Gustaf Vasa surus Nils Dacke juhtimisel mässumeelsed Smålandi talupidajad 1543. aastal maha. Dackefejdeni viimane lahing otsustati Hjorteni järve jääl väljaspool Virserumit.

Tänu Virserumåni neljale kosele sai tööstusareng Virserumis hoogu juurde. 1880. aasta paiku olid jõe ääres veskid, paberiveskid, saeveskid, ketrusveskid ja värvimispoodid. 1940. aastate hiilgeajal oli Virserum umbes 40 mööblitööstusega mööblimetropol. Suurim töökoht oli Ekelundi puusepatööstus - rahvasuus tuntud kui “Ettevõte”. Kui näete Virserumis vanemat tööstushoonet, võite peaaegu kindel olla, et selles on mingil hetkel mööblit tehtud.

Virserum sai raudteeühenduse Växjöga 1911. Üksteist aastat hiljem avati Virserumi-Hultsfredi lõik ja Växjö-Västerviku liin oli seega täielik. Kitsarööpmeline raudtee ja sellega seotud hooned on arhitektuurimälestised.

Vaade Dackestupetilt on imeline, see on Alpide rajatis, kus on nõlvadega nii julgeid kui ettevaatlikke.

1. Ettevõtte piirkond

Siin oli Oskar Edv. Ekelunds Snickerifabriks AB ehk rahva nimi "Ettevõte" .See oli Virserumi suurim mööblivabrik, kus töötas maksimaalselt 240 töötajat. Pärast mööblitööstuse langust ja langust taastati toona allesjäänud hooned turismi- ja kultuurikeskuseks.

Piirkonnas on palju vaadata. Virserums Konsthall on üleriigiliselt tuntud installatsioonivormis kaasaegse rahvakunstiga näituste poolest.

Rootsi telemuuseum kajastab telekommunikatsiooni arengut. Siin on ka kunsti ja käsitööd müüv ühing Stinsen. Ürdiaed on tõeliselt hoolitsetud oaas, kus on palju erinevaid taimi. Ürdiaia kohal on 1800. sajandi keskpaigast pärit kaunis hoone. See ehitati Strömsholmi paberivabriku kuivatusmajaks, mis asus allpool jõge.

Kõrval on Virserumi mööblitööstuse muuseum, mis on 1920. aastate mööblivabriku koopia. Muljetavaldav veeratas ajab telgede jooni ja masinaid. Teisel korrusel on Virserumis valmistatud mööbel.

2. Virserum Konsthall

Virserums Konsthall on üks Rootsi kümnest suuremast ja ka üks enim räägitud. Kunstigalerii võimaldab kunsti kasutada üksikisikule keele ja seeläbi jõu küsimiseks ja andmiseks. Tavainimeste kogemusi saab näha ja need on näituste aluseks. Näitused ja projektid on osa suurest inimelu veebist. Kuna Virserum asub metsas Smålandis, on mets, puit ja jätkusuutlikkus iga kolme aasta taguste näituste peateema.

Tohutu "paberimaja", kus asub kunstigalerii, on omaette vaatamisväärsus.

3. Mööblitööstuse muuseum

Veel 40. aastatel oli Virserumis umbes nelikümmend mööblitööstust. Virserumi mööblitööstuse muuseum on elav tööstusmuuseum. Muuseum on 1920. aastate mööblivabriku koopia. Vanim masin pärineb aastast 1895 ja mitu masinat toodetakse kohapeal, Hjortöströmi mehaanikatöökojas.

Toiteallikaks on tohutu veeratas, võlli jooned ja katuses olevad jõuülekanded edastavad masinatele voolu. Muuseum annab ka ülevaate skulptorite, polsterdajate ja elanike tööst. Seal on ka erinevate käsitööelanike käsitööriistad.

Kogu ülemine korrus on suur näitus Virserumis valmistatud mööblist ajastukeskkondades. Kõrval on Gillmani sepikoda ja Demanderi tööriistatehase mälestusnäitus. Toimiv saeveski ammutab oma jõu Målilla mehaanikatöökojas toodetud süüteküünla mootorist. Saeveskis

olemas on ka puidust villahöövel.

4. Rootsi telemuuseum

Muuseum hõlmab 650 ruutmeetrit telekommunikatsiooni ajalugu. Siit saate näha telekommunikatsiooni arengut umbes 100 aasta jooksul, alates vanadest manuaaljaamadest kuni tänapäevase satelliiditehnoloogiani. Mobiiltelefonide arendamisel aastatel 1956–1992 on muuseumis väga eriline positsioon. Palju on juhtunud

nendel aastatel!

Näitusel on ka 300 fikseeritud telefoni. Lisaks on seal sisseehitatud ajaliselt tüüpilised keskkonnad, lülitid, Televerketi välisseadmed, mõõteriistad, kaugprinterid, faksiaparaadid, piiparid, intercomid, kalkulaatorid, kirjutusmasinad ja piraatraadiosaatjad.

5. Puusild Phytagoras

Puusild Phytagoras võitis 2004. aastal Rootsi maanteeameti uue Virserumi jõe ületava puitsilla ideekonkursi. Sild on pingesilla tüüpi. See oli üks Rootsi, Norra ja Taani arhitektuuribüroode neljast ettepanekust. Konkurss oli osa Rootsi maanteeameti püüdlustest suurendada puidust sildade ehitamise kogemust autoliikluseks,

mõõtmetega kogu liikluskoormuse jaoks.

6. Veski

Veski lisati 1700. sajandil, kuid asus siis Virserumsånist ülesvoolu teises asukohas. See viidi praegusesse asukohta 1866. aastal ja seda juhtisid vesirattad. 1926. aastal võtsid uued omanikud kukkumise ja freesi üle ning paigaldasid turbiini elektriliseks kasutamiseks. Veski töötas 1970. aastate lõpuni ja on tänapäeval eeskujulik

renoveeritud.

7. Vana tuletõrjejaam

Hoone pärineb aastast 1925 ja seda nimetati siis pritskuuriks või tuletõrjevahendimajaks. Muidugi oli sellel ka kõrge voolikutorn. Kui tuletõrjeautod oma sissepääsu tegid, muutus fassaad. Voolikutorn on pikka aega kadunud, kuid seda on taaskasutatud suvilas Klippan, kuid see muudeti väikesteks suvilateks.

Nils Dacke kuju

Virserumi väljakul seisab Arvid Källströmi Gustav Vasa vastu suunatud ülestõusu juhi Nils Dacke kuju. Nils Dacke ja Dackefejdeni sündmuste mälestuseks püstitas selle kuju 1956. aastal Nils Dacke. Kunstnik Arvid Källström kujundas kuju nii, et Nils Dacke näitaks kirvevarrega Stockholmi ja tema kuningliku päriliku vaenlase Gustav Vasa suunas.

Dackefejdeni otsustav lahing toimus Hjorteni järve jääl väljaspool Virserumit. Talupoegade armee kaotas lahingu. Kuid veel sajandeid kardavad kuningad uut Dacke mässu. See aitas kaasa asjaolule, et kuningad olid pärast Dacke vaenu lõppu palju tundlikumad rahva rahulolematuse suhtes ja et karmid kohtutäiturid said noomituse selle eest, et nad ei julgustanud inimesi uutele ülestõusudele.

Virserumi kirik

Virserumi kirik ehitati aastatel 1879–1881 pärast vana kiriku lammutamist. Kirik on uusgooti stiilis, iseloomuliku kõrge tornikiivriga, teravate kaarja akende ja portaalidega. Altarimaal on aastast 1736 ja kantsel on provintsiteos aastast 1626. Kiriku tornis riputatakse kaks kellukest, suur mündi jäljenditega, mis näitavad, et see pidi olema valatud 1520. aastatel.

10. Pastoraat

Vanim pastoraat põles 1811. aastal. Pärast tulekahju ehitati uus pastoraat, praeguse ilme sai see seoses suure restaureerimisega 1950. aastal. Krundil asub vana 1700. sajandist pärit elukoht. Millal praegune pastoraat ehitati, on ebaselge.

11. Gunnarssoni talu

Väärikas mõisahoone näitab, milline võiks peahoone välja näha 1800. sajandi teisel poolel Virserumi hästitoimivates taludes. Talus asuvas hoones oli 1870. aastatel linna esimene postkontor. See on tõenäoliselt vanim säilinud kirikuküla kinnistu.

12. Virserumi jaam

Virserumi jaamahoone ja kaubaladu koos Hultsfred-Virserumi raudteega kuulutati 2005. aastal ehitismälestiseks. Kaks hoonet pärinevad aastast 1911, kui kitsarööpmelist raudteed Växjö-Klavreström-Åseda laiendati Virserumile ja muudeti nimi Växjö-Virserumi raudteeks.

Raudtee sai tõuke Virserumi jaoks, kellel olid nüüd head võimalused oma toodete "eksportimiseks", peamiselt mööblitööstusest. Kaubalao laiendati 1930. aastatel ja sai seega suurimaks kogu kitsarööpmelise raudtee Växjö-Västervik ulatuses.

Jaamahoone näeb välja päris nii, nagu see ehitamisel välja nägi. Esimesel korrusel on ekspeditsioon, pagasi kohaletoimetamise, ooteruum ja kaks väiksemat ruumi, millest üks oli mõeldud teise klassi ooteruumiks. Umbes esimese kümne aasta jooksul olid seal nii teise kui kolmanda klassi ooteruumid. Suur praegune ooteruum on endine kolmanda klassi ooteruum. Teisel korrusel on jaamaülema korter.

Ühing Smalspåret Växjö-Västervik ostis maja säilitamiseks ja renoveerimiseks sümboolse summa eest 2002. aastal Hultsfredi vallalt. Maja oli siis paar aastat tühi olnud. Maakonna halduskogu ja maakonnamuuseumi toel ning kitsarööpmelise ühingu liikmete suurtel vabatahtlikel jõupingutustel on läbi viidud ulatuslik renoveerimine. Raudteebussid ja raudteevagunid on jaamapiirkonnas sageli rivis.

Suvel on idüllil lõunasse sõitmiseks võimalik rentida jalgrattavaguneid

banaan.

13. Länsmansgårdsängen

Virserumssjöni kõrval asub looduskaitseala Länsmansgårdsängen. Kaitsealal on huvitav taimestik. Tammede ja langetatud pärnade hulgas on näiteks küpsetatud maasikas, hambajuure, harilik kopsurohi ja kitsalehine kopsurohi. Niidul asub Smålandi ainus kasvukoht hübriidiks hariliku ja ahtalehise kopsurohu vahel. Kopsurohi õitseb aprillis-mais. Samuti on mööda järve kulgev matkarada.

14. Virserumi kodulooline park

Kohaliku ajaloo pargis näete vanema aja hoonestust ja sisustust. Kokku on 15. sajandi algusest 1600. sajandini umbes 1900 hoonet ning rikkalikke kollektsioone kiviajast tänapäevani.

Fagerströmsstugan on puidust hoone kahel korrusel, tõenäoliselt 1700. sajandi lõpust või 1800. sajandi algusest. Kuni 1918. aastani oli see Emil Fagerströmi talu peahoone Misterhultis. Kombergstugan on väike turbakattega puithoone, millel on väga vana hoone ja eluase. Selle ehitab traditsiooniliselt sõdur Berg, kui ta oli kolmekümneaastasest sõjast koju naasnud.

Ruben Nelsoni fotostuudio on ilus väike juugendstiilis hoone. Vana jalavarustus on säilinud puutumatuna.

Tilda suvilas on sisustus ja sisustus, mille viimane omanik jättis

1940. Suvila on eesruumi, köögi ja toaga palkmaja.

15. Seemnekäepaberitehas

Fröåsa on ainus säilinud käsipaberi tehas Rootsis. 1802. aastal ehitati see veski umbes pool miili Virserumist väljapoole ja sellest sai linna esimene tööstusharu. Esialgu valmistati trüki- ja kirjutuspaberit, viimastel aastatel mindi üle jämedamat tüüpi paberitele. 1921. aastal demonteeriti paberivabrik, et see sulgeda

väljas suurel näitusel Göteborgis. Lõpuks viidi veski uuesti koju ja paigaldati 1950. aastal Virserumi kohalikku ajalooparki.

Igal suvel on käsipaberi tehas vaatamiseks avatud.