Dacke'i kuju Nils Dacke'i ja Dacke'i vaenu sündmuste mälestuseks püstitati 1956. aastal, see Nils Dacke'i kuju. Kunstnik Arvid Källström kujundas kuju nii, et Nils Dacke osutaks kirvevarrega Stockholmi ja oma kuningliku vaenlase Gustav Vasa suunas.
Dackefejden oli talupoegade mäss, mis puhkes 1542. aastal Smålandis Gustav Vasa tsentraliseerimispoliitika ja maksutõusude vastu. Mässu juhtis Södra Vedbo ringkonnast pärit heal järjel talunik ja kaupmees Nils Dacke. Ta kogus suure talupoegade armee, mis alistas mitmes lahingus kuninga väed ja kontrollis suuri osi Smålandist, Ölandist ja Blekingest. Mässu toetasid Taani, Lübeck ja paavst, kes nägid võimalust katoliikluse taastamiseks Rootsis.
Gustav Vasa pidi Dackega läbi rääkima ja sõlmis 1543. aastal Brömsebros lepingu, kus nõustus mitmete ülestõusnute nõudmistega. Kuid leping ei kestnud kaua, kuna mõlemad pooled rikkusid seda. Kuningas kogus uue armee ja alustas halastamatut sõda mässuliste territooriumi vastu. Ta lasi põletada külasid, kirikuid ja talusid, rüüstas ja tappis tsiviilelanikke ning keelas igasuguse kauplemise mässulistega. Nils Dacke sai 1544. aasta veebruaris Virserumsjöni järve ääres varitsuses haavata ja suri varsti pärast seda. Tema surnukeha tükeldati ja löödi hoiatava näitena löödud.
Katusevaen on Smålandi ajaloo ja identiteedi oluline osa. See on inspireerinud paljusid kirjanikke, kunstnikke ja muusikuid sündmusi ja inimesi kujutama. Dacke kuju on üks kuulsamaid teoseid, mis tähistab Nils Dacke'i vabadusvõitleja ja rahvakangelasena.
Arvid Källström oli Rootsi skulptor, kes sündis 1893. aastal Oskarshamnis ja suri 1967. aastal. Ta õppis Kopenhaagenis ja Pariisis ning asus Påskallavikis. Ta töötas erinevates materjalides ja stiilides, alates väikestest skulptuuridest ja portreedest kuni monumentaalsete rühmade ja purskkaevudeni. Ta tegi palju avalikke töid Rootsis, eelkõige Smålandis, kus ta kaunistas mitmeid kirikuid, väljakuid ja parke.
Källströmi töö on väga erinev. Need ulatuvad väikestest skulptuuridest ja portreedest kuni mitmesuguste monumentaalsete rühmadeni. Selle näiteks on purskkaevugrupid ja kirikutöö. Ta töötas mitmesugustes materjalides nagu graniit, marmor, puit, pronks, terrakota ja tsement.
Arvid Källström sündis 17/2 1893 Oskarshamnis ja suri 27/10 1967. Källström õppis Kopenhaagenis 1916–19 Kai Nielseni juures ja jätkas haridusteed 1920–26 Pariisis, kus oli siis mitu aastat oma stuudio. Ta külastas Ester Lindahli stipendiaatidena 1924-25 Itaaliat, Inglismaad, Belgiat ja Hollandit.
Ta naasis Rootsi 1934. aastal ja tegutses Stockholmis, kuni asus 1939 Påskallaviki.
Tema suuremate tööde hulka kuuluvad Kalmari, Oskarshamni ja Hultsfredi purskkaevud. Samuti mälestusmärk Esaias Tegnérile Växjös (pronks 1926), "Lõpusirgel" Hudiksvallis (pronks 1936) ja "Ölandsflickan, Borgholms torg (graniit 1943). 1923. aastal tegi ta Pariisis skulptuurkaunistuse "Envig" (puit). Krutsifikside, ristimisfondide, orelifassaadide jms abil on ta kaunistanud hulga kirikuid. Eriti Smålandis (Hultsfred, Gullabo, Mörbylånga jt).
Aastatel 1936 ja 1937 töötas ta tunnistajate akadeemia castingute ekspeditsiooniga Ölandil, Gotlandil ja Västergötlandis. Källström on esindatud rahvusmuuseumis ja Kalmari muuseumis.
