O le faatagata Dacke e manatua ai Nils Dacke ma mea na tutupu i le Dacke Feud na faatuina i le 1956, o lenei faatagata o Nils Dacke. O le tusiata o Arvid Källström na mamanuina le faatagata ina ia mafai ai e Nils Dacke ona tusi lana au to'i i le itu o Stockholm ma lona fili tautupu o Gustav Vasa.
O le Dackefejden o se fouvalega a le aufaifaatoaga lea na tupu i le 1542 i Småland faasaga i le faiga faavae a Gustav Vasa ma le siitia o lafoga. O le fouvalega na taʻitaʻia e Nils Dacke, o se faifaatoʻaga maumea ma se faʻatau mai le itumalo o Södra Vedbo. Na ia fa'apotopotoina se 'autau tele a tagata fa'ato'aga na fa'ato'ilaloina 'au a le tupu i le tele o taua ma pulea vaega tetele o Småland, Öland ma Blekinge. O le fouvale na lagolagoina e Tenimaka, Lübeck ma le Pope, o le na vaai i se avanoa e toe faʻafeiloaʻi ai le Katoliko i Suetena.
Sa tatau ona feutagai Gustav Vasa ma Dacke ma faaiʻuina se feagaiga i Brömsebro i le 1543, lea na ia malie ai i le tele o manaʻoga a le au fouvale. Peitai e lei umi se taimi o lea feagaiga, ona ua solia e itu e lua. Na faapotopoto e le tupu se ʻautau fou ma amata ai se taua lē alofa faasaga i le oganuu fouvale. Sa ia susunuina nuu, falesa ma faatoaga, faoa ma fasiotia tagata lautele ma faasaina fefaataua'iga uma ma le au faatupu faalavelave. Na manu'a Nils Dacke i se osofa'iga i le Vaituloto o Virserumsjön ia Fepuari 1544 ma maliu ai i se taimi mulimuli ane. Sa tipiesea lona tino ma tutuʻi e fai ma faaaʻoaʻoga lapataʻi.
O le taualuga o le taualuga o se vaega taua o le talafaasolopito ma le faasinomaga o Småland. Ua musuia ai le tele o tusitala, tusiata ma musika e faʻaalia mea na tutupu ma tagata. O le fa'atagata Dacke o se tasi o galuega sili ona ta'uta'ua e fa'amanatu ai Nils Dacke o se tagata tau sa'oloto ma se toa fa'atagata.
O Arvid Källström o se tagata fa'atagata Suetena na fanau i le 1893 i Oskarshamn ma na maliu i le 1967. Na ia a'oga i Copenhagen ma Pale ma sa iai lona potu aoga i Påskallavik. Sa galue o ia i mea eseese ma sitaili, mai i faatagata laiti ma ata i vaega tetele ma vaipuna. Na ia faia le tele o galuega lautele i Suetena, sili atu i Småland, lea na ia teuteuina ai le tele o falesa, sikuea ma paka.
Källström galuega e matua 'eseʻese. Latou amata mai laiti faatagata ma atatusi i monumental vaega o eseese. O faʻataʻitaʻiga o nei mea o vaega o vaipuna ma galuega a le ekalesia. Sa galue o ia i mea eseese e pei o maamora, maamora, fafie, apamemea, terracotta ma sima.
Arvid Källström na fanau 17/2 1893 i Oskarshamn ma maliu ai 27/10 1967. Na aʻoaʻo Källström i Copenhagen 1916-19 mo Kai Nielsen ma faʻaauau ana aʻoaʻoga 1920-26 i Pale, lea na ia faia ai le potu tele mo ni nai tausaga. Na ia asia Italia, Egelagi, Peleseuma ma Netherlands o se Ester Lindahl Fellow 1924-25.
Na ia toe foi i Suetena i le 1934 ma sa toaga i Stockholm seia oo ina ia faamautu i Påskallavik i le 1939.
Faʻatasi ai ma ana galuega tetele o vaipuna i Kalmar, Oskarshamn ma Hultsfred. Faʻapea foi ma maafaamanatu ia Esaias Tegnér i Växjö (apamemea 1926), "I le tini laina" i Hudiksvall (apamemea 1936) ma "Ölandsflickan, Borgholms torg (maamora 1943). I le 1923 na ia faia le faʻatagata teuteuina "Envig" (fafie) i Pale. Faʻasatauroina, faʻasologa o papatisoga, faʻatulagaina o totoga, ma isi. Ae maise lava i Småland (Hultsfred, Gullabo, Mörbylånga ma isi).
I le 1936 ma le 1937 sa galue o ia ma le malaga mo le molimau a le Academy Academy i Öland, Gotland ma Västergötland. O Källström o loʻo fai ma sui o le National Museum ma Kalmar Museum.
Faasoa atu
Totogi
Aoga vaʻai i faatagata saunia e Nils Dacke, ae sa tatau ona avea ma olaga-tele. Nils Dacke sa fai si umi, a ea?
O le faʻatagata o fao tuʻituʻi, paga lea, o si tamai faʻatusa lava. Talu ai nei suesuega fai mai o ia o se tagata umi, latalata i 1,8 m.
Fanau mai iina 1955 malaga mai 1980 loʻu fatu o loʻu olaga atoa Dacke ana e aoga le asia o Hjorteström agai i le vaituloto Hjorten i le vaapiapi ala moni Småland